Avaleht Liikmete nimekiri Ajalugu Põhikiri Kalendaarium Ettekanded Artiklid Pildialbum Tegevusaruanded Trükised Näitused Lingid Loendur:			MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi 2010. aasta tegevuse ülevaade MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi 2009. aasta tegevuse ülevaade MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi 2008. aasta tegevuse ülevaade MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi 2007. aasta tegevuse ülevaade MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi 2006. aasta tegevuse ülevaade MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi 2005. aasta tegevuse ülevaade MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi 2004. aasta tegevuse ülevaade MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi 2003. aasta tegevuse ülevaade MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi 2002. aasta tegevuse ülevaade MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi 2010. aasta tegevuse ülevaade Mittetulundusühingul Konstantin Pätsi Muuseum on 31. detsembri 2010. a seisuga 60 liiget, neist 4 välisliiget. Ühingul on 5-liikmeline juhatus: juhatuse esimees, esimehe asetäitja ehk tegevjuht ja kolm liiget. Mittetulundusühing on toiminud vastavalt juhatuse koostatud ja üldkoosolekul kinnitatud tegevuskavale. Ürituste plaan avaldatakse kodulehel ja seda korrigeeritakse vajaduse järgi. Tegevuse kavandamisel jälgitakse ühingu põhikirjalisi eesmärke ja juhatuse koostatud ning üldkoosolekul kinnitatud eelarveprojekti. 2010. aasta tegevuse rahaliseks katteks kasutati aasta algul kahe kuu jooksul 2009. a jääki raamatumüügist ja liikmemakse, ülejäänud kümne kuu planeeritud kulutused kaeti riigieelarvelise presidendikantselei rahastu toetusega, projektipõhiste toetustega kultuuriministeeriumilt, kultuurkapitalilt ja Tallinna linnalt ning annetustega organisatsioonidelt ja üksikisikutelt. 2010. aasta oli Jaan Poska aasta seoses 90 aasta möödumisega Tartu rahu sõlmimisest ja Jaan Poska surmast. Sel puhul avati temaatiline fotonäitus Eesti muinsuskaitse seltsi ruumes, korraldati mälestustalitused kirikus ja Poska perekonna haual, peeti ajalookonverents ja esitleti mahukat artiklite kogumikku „Jaan Poska oma ja meie ajas“. 527-leheküljeline koguteos anti välja koostöös Tallinna Linnaarhiiviga. Koguteose 1200-lisest tiraaþist 600 eksemplari anti müügile Raamatutrükikojale ja Rahva Raamatule, 100 eksemplari müüdi haridus- ja teadusministeeriumile, 150 raamatut anti üle Tallinna Linnaarhiivile, 20 raamatut müüdi konverentsi külalistele, 300 raamatut jagati kinkeeksemplaridena autoritele, sponsoritele, Poska sugulastele Eestis ja Rootsis, arhiividele, ajaloolastele ning koostööpartnereile, 30 eksemplari jäeti reservfondi. Trükikulud, autoritasud ja lepingud tasuti õigeaegselt, aruanded raha kasutamisest on tähtajaliselt üle antud. Jaan Poskaga seotud üritused ja koguteose avaldamine on MTÜ 2010. aasta kõige mahukam ja silmapaistvam osa. Peale Jaan Poskale pühendatud konverentsi peeti 2010. aastal veel kaks konverentsi riigivanemate Jüri Jaaksoni 140. ja Juhan Kuke 125. sünniaastapäeva puhul. Riigivanemate Jüri Uluotsa 120. ja Otto Strandmani 135. sünniaastapäeva tähistati pidulike vestluskoosolekutega. Vabariigi aastapäeval, president Pätsi küüditamise 70. aastapäeval ja tema ümbermatmise 20. aastapäeval, samuti riigivanem Aleksander Varma 120. sünniaastapäeval peeti mälestustalitused Tallinna Metsakalmistul, haudadel süüdati küünlad ja asetati pärjad-kimbud. Tehti kaks bussiväljasõitu: Väike-Maarja vallas Käru külas viidi läbi Juhan Kuke auks pidulik talitus muusikaliste ettekannetega ja Narvas Aleksandri kirikus kõigi Eesti riigivanemate auks piiskoplik jumalateenistus koos kontserdiga. Külastati ka Kuusalu vallas Viinistul Aleksander Varma sünnipaika ja kunstimuuseumi, samuti Gustav Ernesaksa kortermuuseumi Tallinnas. Aasta lõpus tähistati piduliku koosolekuga ka MTÜ 15. sünniaastapäeva. Teavet avalikest üritustest anti edasi interneti kaudu ja pressiteadetena nii TV-kanalites kui raadios avaldamiseks. Riigivanemate juubeliürituste, konverentside ja aktuste puhul levitati kaunilt kujundatud ja trükitud kutseid. Ürituste läbiviimiseks üüriti ruume ja kutsuti esinema muusikuid. Vabariigi aastapäevaks avati MTÜ koostatud rändnäitus „ President Konstantin Pätsi elu ja töö“ Rakvere põhikoolis ning fotonäitus „Eesti Vabariik 90“ Tallinnas Konstantin Pätsi sanatoorses koolis. Koostöös Eesti Muinsuskaitse Seltsi, Memento ja Eesti Lipu Seltsiga osaleti 9. märtsi Tallinna pommitamise, 25. märtsi suurküüditamise ja juuniküüditamise leinatalitustel ning lipupäeva üritusel, võeti osa koristustalgutest Tallinnas Kaitseväekalmistul ja Narva vangilaagri kalmistul. Sügisel korrastasid MTÜ liikmed omaalgatuslikult silmapaistva ühiskonna- ja usutegelase Nikolai Pätsi hauaplatsi Siselinna Nevski kalmistul. Küünlaid ja lilli on traditsiooniliselt asetatud riiklikel pühadel Vabadussõja võidusambale, reaalkooli Poisile, Linda kujule ning president Pätsi ja president Meri büstide juurde Kadriorus. Alustati koostööd Tallinna Kinomajaga ja viidi läbi temaatiline filmiõhtu, mil vaadati Mark Soosaare filmi „Riigivanem“, kohtuti autoriga ja arutleti filmi üle. MTÜ üritused on jäädvustatud videofilmidele ja fotokroonikasse, kodulehele on lisatud kõnesid ja artikleid. Foto- ja filmiarhiivi kõrval on tublisti täienenud raamatukogu ning dokumendiarhiiv. Aasta jooksul on peetud kuus juhatuse koosolekut, neist kolm koos revisjonikomisjoni liikmega, ja üks üldkoosolek. Asjaajamist ja kassat peab lepingu alusel tegevjuht. Bilansi koostamiseks kasutatakse raamatupidamisteenust. Asjaajamise materjalid ja dokumendid asuvad tegevjuhi kodu-kontoris, Ajaloomuuseumi hoiuruumis ja ajutiselt Pirita-Kose sanatoorses koolis ühes kasutamata ruumis. Ruumide rentimiseks puuduvad siiani vahendid. 2010. aasta riigieelarvelise toetusega on tasustatud tegevjuhi tööd, kasutatud lepingulisi abijõude ning kaetud tegevuskulud. Moraalselt on MTÜ-d toetanud presidendikantselei ja riigikantselei, ka ühiskonnalt on saadud positiivset tagasisidet ning huvi MTÜ tegevuse vastu kasvab pidevalt. Vaatamata ruumide puudumisele ja sellest tingitud museaalse töö soikumisele on MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum elujõuline ja kindlalt toimiv kodanike organisatsioon. Elle Lees MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi tegevjuht tagasi lehekülje algusesse MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi 2009. aasta tegevuse ülevaade 2009. aastal kulges MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi tegevus juhatuse poolt koostatud aastaplaani kohaselt, järgides väljakujunenud traditsioone ja MTÜ põhikirja. Jätkuvalt on asetatud lilli ja küünlaid ning seistud lipuvalves mälestuspäevadel president Konstantin Pätsi ja president Lennart Meri ning riigimeeste Jaan Poska, Otto Tiefi, Konstantin Koniku ning riigivanemate haudadel Tallinna Metsakalmistul. Kuna MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum on nii Eesti Muinsuskaitse Seltsi kui Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu kollektiivliige, siis oleme osa võtnud kevadistest ja sügisestest talgutöödest Kaitseväe ja Narva vangla kalmistutel. Märtsis osaleti Tallinna pommitamise aastapäeva tähistamisel, augustis meenutati Musta lindi päeva – 70 aasta möödumist Molotovi-Ribbentropi paktist, septembris aidati kaasa Euroopa muinsuskaitsepäevade avamisele Lagedil Vabadusvõitluse muuseumis. Sel aastal leidis aset rida juubeliüritusi, milles MTÜ liikmed aktiivselt osalesid ja pakkusid oma abi koostööpartneritele. Riigivanem Ants Piibu 125. sünniaastapäeva puhul korraldati ajalookonverents Ajaloomuuseumi ruumides Maarjamäe lossis. Aukülalisena viibis kohal ka Ants Piibu pojapoeg Erik Piip Tartust. Koos Kindral Johan Laidoneri Seltsiga tähistati Johan Laidoneri 125. sünniaastapäeva väljasõiduga Viljandisse pidulikule aktusele. Koos Mementoga mälestati 60 aasta taguse suurküüditamise ohvreid Tallinnas Harjumäel. Asutava Kogu 90. aastapäeva puhul 23. aprillil külastati näitust Toompea lossis. 4. juunil, Eesti lipu 125. sünnipäeval korraldasime koos Eesti Lipu Seltsiga väljasõidu Tartusse, kus vaatamata vihmasele ilmale mälestati Raadi kalmistul Miina Härmat ja Jakob Hurta ning kesklinnas asetati lilled-küünlad riigivanem Jaan Tõnissoni monumendi jalamile. Peale pidulikku aktust tutvuti Jaan Tõnissoni kodumaja olukorraga Anna Haava tänaval ja peeti tulevikuplaane koos Jaan Tõnissoni Instituudi ning eakate seltsingu Hõbeniit esindajatega. 20. augustil kaunistati lilledega presidenti Pätsi ja president Meri büstid presidendi kantselei roosiaias ning otsustati seda traditsiooni jätkata, tähistades nii taasiseseisvumispäeva. 22. augustil aidati kaasa rahvarohkele pidulikule kogunemisele Toompeal Balti Assamblee 20. aastapäeva puhul ja saadeti mootorratturite eskort teele mööda Balti keti marsruuti. Uluotsa-Tiefi valitsuse 45. aastapäeva ja Eesti riigivanemaid meenutati 22. septembril piduliku mälestusteenistusega Tartu Jaani kirikus EELK peapiiskop Andres Põdra osavõtul. Koostöös konsistooriumiga püütakse seda üritust korraldada igal aastal erinevas kirikus. Aktiivselt osaleti ka Vabadussõja võidusamba pidulikul avamisel ja laulu- ning tantsupeol. Suve suurimaks ettevõtmiseks kujunes president Konstantin Pätsi abikaasa Vilhelmine Ida Emilie (Helma) ümbermatmine Siselinna kalmistult Metsakalmistule. 99 aasta vanune hauakoht oli märgistatud mälestustahvliga ühele kolmeaastasele lapsele, kuid plats oli võsastunud ja drenaaþiga rikutud, peale suulise mälu puudusid muud andmed. Lubade hankimine, läbirääkimised kalmistute töötajatega, arheoloogide ja ekspertidega ning tegevuskava koostamine kestis ligi kaks kuud. Helma Pätsi säilmed maeti piduliku talitusega õigeusu kombe kohaselt ja suure rahvahulga saatel oma abikaasa, president Pätsi kõrvale 30. juulil, traditsioonilisel Kloostrimetsa mälestuspäeval. Endise talu õuel leidis aset väike kontsert ja kodune vestluskoosolek. MTÜ kulul korrastati Siselinna kalmistul avatud hauaplats ja maeti ümber ka pr Pätsi peale 1949. a maetud väikelapse säilmed. Oleme oma korraldatavatele üritustele kutsunud riigi juhtkonda, organisatsioonide ja ametiasutuste esindajaid, ajaloohuvilisi kodanikke, riigivanemate järglasi jt. Informeeritud on pressi, on antud intervjuusid ETV-s „Aktuaalsele kaamerale“ ja Vikerraadiole. Esimese kvartali jooksul kasutati artiklite kogumiku „Alasi ja haamri vahel. Artikleid ja mälestusi Konstantin Pätsist“ müügist ja liikmemaksudest kogutud raha, teisest kvartalist alates aga riigieelarvelist tegevustoetust, mille abil on tasustatud ka tegevjuhi tööd. Korraldatud on kolm stendinäitust koolides, esinetud ajaloopäevadel ja seminaridel, ostetud museaale, raamatuid, täiendatud foto- ja dokumendiarhiivi, kogutud mälestusi, koostatud kodulehte. Aasta viimases kvartalis alustati artiklite kogumiku koostamisega ja konverentsi ettevalmistamisega, mis on pühendatud Tartu rahu 90. aastapäevale ning Jaan Poskale. 2010. aastal peeti üks üldkoosolek ja kuus juhatuse koosolekut. Liikmeid oli 31. detsembriks 60, juhatuses on 5 liiget. Seoses oma ruumide puudumisega käib MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi asjaajamine tegevjuhi kodus, raamatukogu ja osa dokumendiarhiivi asub Maarjamäe lossis tillukeses toas, kus puuduvad igasugused töötingimused. Museaalne mööbel ja muud suuremad esemed – kokku 17 – on paigutatud ajutiselt hoiule ühte Tallinna kooli, osa on hoiul Ajaloomuuseumi fondides, neli mööblieset on deponeeritud teistesse muuseumidesse. Seega on museaalne tegevus täielikult pidurdatud, kuid MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum püüab visalt leida olukorrale lahendust ja tegutseb entusiastlikult edasi. Elle Lees MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi tegevjuht tagasi lehekülje algusesse MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi 2008. aasta tegevuse ülevaade Möödunud aastal oli MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi tegevus põhiliselt seotud Eesti Vabariigi 90. aastapäeva riiklike üritustega ja projektiga ”Eesti Vabariigi loojad ja hoidjad – Eesti Vabariigi 90 aasta juubeli tegelased”. Koostöös Riigikantseleiga tähistati kõigi riigivanemate sünnipaigad. Mälestuskivid avati August Reile Kurla külas Järvamaal, Aleksander Varmale Viinistul Harjumaal, Otto Strandmanile Vandu külas Läänevirumaal, Ado Birgile Mõnnastes Viljandimaal, Jaan Teemantile Varblas Pärnumaal ja Heinrich Margale Kõllestes Põlvamaal. Pätsi muuseum aitas koostada ürituste programme, külaliste nimekirju, tellis lektoreid, lippureid, transporti, dekoratsioone, koostas päevakohaseid väljapanekuid oma arhiividokumentidest. Sünnikohtade tähistamine äratas valdades suurt huvi meie riigi ajaloo vastu ja kulges igal pool väga rahvarohkelt. Meie fondid täienesid selle tulemusel rohkete video- ja fotomaterjalidega. Mitmete lektorite ettekanded paigutasime kodulehele, käsikirjad aga säilitatakse muuseumi dokumendiarhiivis. Üritusi on kajastatud trükimeedias ja rahvusringhäälingus. 2008. aastal tähistasime kolme riigivanema juubelit. Kaarel Eenpalu 120. sünniaastapäeval korraldasime väljasõidu Arukülla Hellema tallu, kus istutati ilupuid-põõsaid, Anne Eenpalu juhtimisel tegime jalutuskäigu talu pargis ning muuseumitoas leidsid aset kõnekoosolek ja salongikontsert. Ado Birgi 125. sünniaastapäeval viidi läbi rahvarohke pidulik talitus majatahvli juures Rahumäel Nõmme linnaosa vanema osavõtul ja koos Nõmme muuseumiga korraldati Nõmme keskuses sisukas konverents. Samas avati ka näitus Ado Birgist. Koostöös Jaan Tõnissoni Instituudiga tähistati Jaan Tõnissoni 140. sünniaastapäeva, mispuhul korraldati Tallinnas pidulik konverents. MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi liikmed asetasid koos Eesti Üliõpilasseltsi vilistlastega lillekimbud Jaan Tõnissoni büsti juurde presidendikantselei hoones koos president Ilvesega. Maikuus tähistasime väärikalt president Arnold Rüütli 80. juubelit Kadriorus. Traditsiooniliseks on kujunenud iseseisvuspäeva tähistamine koos välisministeeriumiga. 2008. aastal viidi see Metsakalmistul läbi erandlikult 22. veebruaril, mil peeti pidulik talitus koos hingepalvega president Konstantin Pätsi haual. Peale riiklike pärgade paneku iseseisvusmanifesti väljakuulutajatele Pätsile ja Konikule asetati lilli ja küünlaid ka August Rei, Lennart Meri, Otto Tiefi ja Aleksander Varma haudadele, samuti Siselinna kalmistul Otto Strandmani, Friedrich Akeli tütre Asta Treude, Jaan Poska ja Jaan Raamoti haudadele. Iseseisvuspäeva tähistati 23. veebruaril koos Tahkuranna vallavalitsusega Pärnumaal, osaleti korporatsiooni Fraternitas Estica vilistlastega Tahkuranna mälestustseremoonial, asetati lilled Pärnus Vabadussõja monumendile ja uuele iseseisvuse mälestusmärgile Rüütli platsil. 22. septembril mälestati riigivanemaid piiskopliku mälestusteenistusega Püha Vaimu kirikus. President Konstantin Pätsi ja president Lennart Meri on meeles peetud nende surma- ja sünniaastapäevadel. Perekond Pätsi küüditamispäeva meenutati väga rahvarohke talitusega Metsakalmistul ja muusikalise taustaga kõnekoosolekuga Kloostrimetsas juba 20. korda. Jaan Poska sünniaastapäeval avati Jaan Poska maja ja selles muuseumituba. Pätsi muuseum deponeeris kolm eset interjööri jaoks ja valmistas koopiaid oma fondi dokumentidest. Koos SA Jaan Poska Mälestusfondi esindajatega tähistati Poska majas ka Tartu rahu aastapäeva ja asetati lilli-küünlaid Jaan Poska hauale. Pätsi muuseumi liikmed ja juhatus on aktiivselt osalenud mitmetel riiklikel ja koostööpartnerite üritustel: Vabadussõja relvarahu tähistamine Reaalkooli juures, märtsi- ja juuniküüditamise mälestustalitused, lipupäev Toompeal, muinsuskaitsekuul koristustalgud nii Kaitseväe kalmistul kui Narva vangilaagri kalmistul, taasiseseisvuspäeval presidentide büstide kaunistamine Kadriorus jm. Kevadel korraldati bussiekskursioon koos Eesti Sõjahaudade Hooldeliidu Pärnu bürooga, et tutvuda Vabadussõja mälestusmärkidega Pärnumaal. Peale tähtpäevaliste väljapanekute on MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum koostanud aasta jooksul neli stendinäitust. Näitus „Eesti Vabariik 90” oli avatud riigi juubeliks Pärnumaal Uulu raamatukogus ja hiljem Võiste põhikoolis. Näitus „August Rei” avati 23. aprillil Pilistvere rahvamajas, viidi edasi Kirivere põhikooli, näidati külapäevadel Kurla külas ja toimetati Kabala põhikooli Türi vallas. Koostöös Eesti Muinsuskaitse Seltsiga koostati näitus „Jaan Poska ja Tartu rahu”, mis oli avatud sügisel Tartu ülikooli vanas kohvikus. Näitus „Ado Birk 125” avati sügisel Nõmme muuseumis. Rändnäitus „President Konstantin Pätsi elu ja töö” oli aasta algul avatud Rapla raamatukogus, riigi juubeliks viidi üle Kärdlasse Hiiumaa muuseumisse ja sügisel avati Haapsalus Läänemaa muuseumis. Pirita-Kose sanatoorse kooli 70 aasta juubeli puhuks koostati ja anti koolile üle näitusematerjal president Pätsi Kloostrimetsa talu kohta. MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi arhiivifondidesse on kogunenud rikkalikult informatiivset materjali nii trükistena kui digitaalsel kujul. Aasta jooksul suudeti katalogiseerida pisitrükiste kogu, fotokogu korrastamine on pooleli. Abitööks on kasutatud lepingulisi töötajaid. Kahjuks või õnneks kasvab materjalide hulk kiiremini kui võimalused nende töötlemiseks ja süstematiseerimiseks. Ka Konstantin Pätsi koduleht areneb pidevalt. Oktoobrikuuks oli kodumaisieid külastusi 4792. Riikidest on huvi tundnud kõige rohkem Rootsi – 282 korral. Eksootilised Jaapan ja Panama on huvitunud 1 korral, Euroopa Liit 2 korral, aga Vene Föderatsioon 10 korral ja Ameerika Ühendriigid 45 korral. Seega on Pätsi muuseumi tegevus ja info avatud kogu maailmale. Meie liikmetest on eriti nõutavad lektoriteks ja kõnelejateks Trivimi Velliste, Küllo Arjakas, Anto Raukas, Jaan Tamm, Hardo Aasmäe, Arnold Rüütel, Heli Susi, Hilda Sabbo, välisliikmetest Enn Nõu ja Seppo Zetterberg. Telefoni teel ja e-kirjadega on korduvalt pöördutud meie poole mitmesuguste küsimustega, sageli soovitakse muuseumiteenust ja ekskursioone, millest peame kahjuks ära ütlema, kuna ruumide puudumise tõttu traditsioonilist tegevust ei toimu. Siiski on meie muuseumi lühitutvustus ära toodud ka 2008. aastal ilmunud uues muuseumiteatmikus. Vajadus riigivanemate muuseumi järele on tõusnud seoses ühiskonna huvi tõusuga Eesti lähiajaloo vastu. 2008. aasta tegevus oli suuresti tagatud Vabariigi Presidendi kantselei tegevustoetusega. Projektitoetuse tagas hasartmängumaksude nõukogu. Lisaks on hästi kulgenud meie raamatu „Alasi ja haamri vahel” müük. 5-liikmeline juhatus on tegutsenud koos aktiivsete liikmete ja usaldusväärsete koostööpartneritega tulemuslikult aastaplaani alusel. Viisime läbi ühe üldkoosoleku, juhatuse koosolekuid on olnud neli. Surma läbi kaotasime ühe liikme, vastu võtsime kaks uut liiget. Meie eesmärk käesoleval tegevusaastal on leida uusi nooremaid liikmeid, tegutseda alalhoidlikult majanduskriisi tingimustes, otsida väljapääsu ruumikitsikusest ja jätkata oma põhikirjalist tegevust ajaloolise mälu talletamisel tulevastele põlvedele. Elle Lees MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi tegevjuht tagasi lehekülje algusesse MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi 2007. aasta tegevuse ülevaade Möödunud aasta tegevus kulges meie põhikirja ja juhatuse kavandatud aastaplaani silmas pidades. Muudatused plaanis tekkisid objektiivsetel põhjustel. 1. jaanuaril 2007. aastal oli MTÜ-l 54 liiget, neist 3 välisliiget – 2 Rootsis ja 1 Austraalias. Aasta algul tuli juurde 2 uut liiget. Sügisel lahkus surma läbi Eesti Vabariigi esimese riigikontrolöri Anton Palvadre tütar Lea Palvadre, aasta lõpuks jäi koosseisu 55 liiget. MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi 5-liikmeline juhatus on pidanud aasta jooksul 7 koosolekut, üldkoosolekuid on olnud üks. Põhilist tööd on teinud üks palgaline juhatuse liige nii tegevjuhina kui projektijuhina kooskõlas juhatuse otsustega. Aasta jooksul korraldati 22 üritust ja võeti 15 korral osa partnerite tegemistest. Ühingu liikmete aktiivsus paistab igal pool silma: sageli oleme kohal olnud oma rahvuslipuga, oma ürituste kohta oleme avaldanud pressiteateid, andnud intervjuusid raadiole ja televisioonile. Oleme tänulikud headele koostööpartneritele, kelleks on: Eesti Muinsuskaitse Selts, Eesti Meestelaulu Selts, Eesti välisministeerium, Memento Tallinna Ühendus, Kindral Johan Laidoneri Selts, SA Jaan Poska Mälestusfond, Korporatsioon Fraternitas Estica, üliõpilasselts Rotalia, Saue vallavalitsus, Tallinna Ülikool, Pärnu Muinsuskaitse Selts, Tahkuranna vallavalitsus, Eesti Sõjahaudade Hoolde Liit jpt. Lisaks traditsioonilistele riigivanematega seotud tähtpäevaüritustele võtsid meie liikmed osa Vabadussõja vaherahu meenutamisest reaalkooli Poisi juures, admiral J. Pitka mälestussamba avamisest, Tallinna märtsipommitamise aastapäeva üritustest, märtsi- ja juuniküüditamise aastapäeva leinatalitustest, muinsuskaitsekuu läbiviimisest, lipupäevast Toompeal, Jüriöö pargi pidulikest rahvaüritustest, taasiseseisvuspäeva tähistamisest Kadrioru roosiaias jt. Muinsuskaitsekuul korrastati riigitegelaste haudu Tallinna kalmistutel, istutati Tahkurannas president Pätsi mälestussamba juures 100 roosipõõsast ja korraldati Poska Maja renoveerimise ajal kolmel korral koristustalgud. Meie suurettevõtmiseks kujunes 30. novembril vabariigi 90. aastapäevale pühendatud teaduslik ajalookonverents projekti „Alasi ja haamri vahel” raames koos näitusega ja raamatu esitlusega. Projekti toetasid kultuuriministeerium ning haridus- ja teadusministeerium. Konverentsil käsitleti 1930. aastate Eesti valitsuspoliitikat, ettekandeid oli 5. Näitusel eksponeeriti esmakordselt Konstantin Pätsi hauast Buraðevos leitud esemeid, tutvustati Pätsi tõlketöid jm rariteetseid materjale. Raamatut „Alasi ja haamri vahel. Artikleid ja mälestusi Konstantin Pätsist“ reklaamiti edukalt ja 1500st trükitud eksemplarist müüdi enamus ära aasta lõpuks. Koos välisministeeriumiga organiseeriti riiklik pärgade panek president Konstantin Pätsi ja dr Konstantin Koniku haudadele Metsakalmistul iseseisvuspäeva talitusel. Samal korral kaunistati lillede ja küünaldega ka president Lennart Meri, riigivanemate August Rei ning Aleksander Warma hauad. Sellega alustati koostöös Kaitseliidu Tallinna Maleva orkestri ja segakooriga uut traditsiooni. Kolmandat aastat järjest on sellele mälestustalitusele kaasa haaratud pealinna mitmete lasteaedade lapsed. Üritusel osales üle 100 inimese. Eriti rahvarohkelt toimus traditsiooniline Kloostrimetsa talu mälestuspäev Konstantin Pätsi haual ja kõnekoosolekuga presidendi suvetalu õuel koos Matti Pätsi perekonnaga. Hingepalve pidas EAÕK ülempreester Emmanuel koos üleskutsega austada oma rahva suurmehi. Pidulikkust suurendasid mitmete organisatsioonide lipud hauaplatsil. Septembris tähistati koos Saue vallavalitsusega ja Eesti Meestelaulu Seltsiga riigivanem Jaan Teemanti 135. sünniaastapäeva. Pidulik talitus toimus Veskimetsa talu mälestuskivi juures ja ettekandekoosolek Laagri põhikooli saalis. Kohapeal esitletud trükisele Jaan Teemantist andsime rohkesti pildimaterjali muuseumi arhiivifondist. Peale riigivanemate peeti meeles ka Jaan Poskat mälestustalitusega Siselinna kalmistul Tartu rahu päeval ja Poska surma-aastapäeval. Poska tn 8 peeti ettekandekoosolek ja kohtuti Tallinna linnavolikogu esimehega, filmiti Poska Maja renoveerimise käiku ja koristamistalguid. Aasta jooksul avati 6 näitust, neist 2 Pärnus, 1 Tõstamaal, 1 Kaismal, 1 Kodilas ja 1 Tallinnas. Rändnäitus „President Konstantin Pätsi elu ja töö” on nõutav raamatukogudes ja koolides ning kujunenud heaks abimaterjaliks ajalooõpetajatele. Kokku on näitusi külastanud üle 1000 inimese. Esimeses kvartalis avasime kodulehekülje, mida pidevalt täiendatakse. Korrastati muuseumi raamatukogu ja ajakirjade fond, koostati bibliograafiline kataloog ning sisestati arvutisse 550 nimetust. Fotokogu ja arhiivkogu on aasta jooksul tublisti lisa saanud ning vajab samuti arvutiseerimist. Seejuures puuduvad täiesti fotode, filmide, dokumentide ja esemete hoidmiseks hädavajalikud tingimused, rääkimata töötingimustest. Riigivanemate toa sulgemisega 1. juunist seoses Ajaloomuuseumi uute plaanidega kadus meil kahjuks museaalne väljund Eesti riigivanemate tutvustamiseks. Nagu ebaõnnestusid presidendikantselei varasemad püüdlused rajada riigivanemate muuseum Weizenbergi tänavale, nii on Tallinna linnavalitsus loobunud ka plaanist anda ruume meie MTÜ-le Jaan Poska Majas. Karjuv vajadus ruumide järele sunnib otsima alternatiivseid lahendusi riigi juubeliaastal. Tänu riigieelarvelisele tegevustoetusele presidendikantselei poolt saavutas MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum 2007. aastal silmapaistvat edu. Majanduslik kindlustunne ja MTÜ liikmete aktiivsus annab julgust riigi 90 aasta juubeliürituste väärikaks tähistamiseks ja kavandatud ülesannete edukaks täitmiseks 2008. aastal. Elle Lees MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi tegevjuht tagasi lehekülje algusesse MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi 2006. aasta tegevuse ülevaade 2006. aasta oli Konstantin Pätsi Muuseumile edukas, tegutseti juhatuse poolt koostatud ja üldkoosolekul läbiarutatud plaani alusel. Aasta algul oli muuseumil 60 liiget, aasta jooksul lisandus 2 liiget. Tänasest 62 liikmest 3 on välisliikmed (Rootsi, Austraalia). 5-liikmeline kolmeks aastaks valitud juhatus tegutseb aktiivselt ning üksmeelselt juba aastaid peaaegu samas koosseisus. 10 aastat oli esimeheks ajaloolane Küllo Arjakas, 2006. aastal valiti tema asemele aatekaaslane ja kolleeg Trivimi Velliste. Tegevjuhi ülesandeid täidab asutajaliige ja esimehe asetäitja Elle Lees, kellele juhatuse otsusega määrati alates 1. juunist kuutasuks 4000 krooni. Juhatus on pidanud aasta jooksul 10 koosolekut. Korraliste koosolekute vahepeal on peetud töiseid arutelusid vastavalt vajadusele. 2006. a viidi läbi 2 üldkoosolekut, millest esimesel kinnitati 2005. a tegevuse ja revisjonikomisjoni aruanne ning valiti uus juhatus ja revisjonikomisjon, teisel kinnitati põhikirja muudatused. Kõik muudatused MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi andmetes on kantud riiklikku registrisse. Asjaajamise dokumentatsioon ja arhiivimaterjalid asuvad Maarjamäe lossis ühes ajutiselt kasutatavas väikeses ruumis vastavalt koostööleppele Eesti Ajaloomuuseumiga. 2006. aastal organiseeris MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum 14 avalikku üritust, koos teiste organisatsioonidega veel 8 üritust. Eriti rahvarohked olid järgmised ettevõtmised: - President Konstantin Pätsi 50. surma-aastapäeva tähistamine 18. jaanuaril riikliku leinatalituse ja piduliku ettekandekoosolekuga Tallinna Botaanikaaia palmimajas; - Iseseisvuspäeva tähistamine mälestustalitusega 23. veebruaril Metsakalmistul president Konstantin Pätsi ja Eestimaa Päästekomitee liikme dr Konstantin Koniku haual koos EV Välisministeeriumi protokolliosakonnaga; - Riigivanem Juhan Kuke mälestustahvli avamine 20. juunil Nõmmel Õie tn 21; - Kloostrimetsa talu 18. mälestuspäev (presidendi pere küüditamise 56. aastapäev) 30. juulil hingepalvega Metsakalmistul ja sõprusringiga Kloostrimetsas; - pidulik mälestusteenistus kõigi Eesti riigivanemate auks 22. septembril Piiskoplikus Toomkirikus Toompeal Eesti Vabariigi presidendi, riigikogu juhatuse, peaministri, riigisekretäri, välisdiplomaatide ja kirikute juhtide osavõtuga. Koos Kindral Johan Laidoneri Seltsiga asetati lilli ja küünlaid Reaalkooli juures asuva mälestusmärgi jalamile nii 3. jaanuari hardushetkel kui võidupühal. Traditsiooniliseks on muutunud Tartu rahu aastapäeva tähistamine koos Jaan Poska Mälestusfondiga, ka eelmisel aastal asetati pärg Poska hauale ja peeti avalik kõnekoosolek restaureeritava Jaan Poska maja juures Kadriorus. Koos Eesti Sõjahaudade Hoolde Liiduga kaunistati president Pätsi mälestussammast Tahkurannas ja presidendi adjutandi Karl Imani 100. sünniaastapäeval tema hauda Hiiu Rahu kalmistul. Konstantin Pätsi Muuseum saatis rahvuslipu ja pärjaga president Lennart Merit tema viimsel teekonnal ning riigivanem August Rei ja Therese Rei põrmusid nende ümbermatmisel Metsakalmistule. Koostöös Eesti Muinsuskaitse Seltsiga korrastati muinsuskaitsekuu raames riigitegelaste haudu Metsakalmistul ja viidi läbi talgud Narva vangilaagri kalmistul, korraldati väljasõit Pärnu Alevi kalmistule, Tahkuranda ja Pulli muistse asula paika, avati Uulu kultuurikeskuses näitus “President tuleb koju” ning uuriti August Rei sünnipaika Kabala vallas Kurla külas. Konstantin Pätsi Muuseumi rändnäitus “President Konstantin Pätsi elu ja töö” avati juulis Uulu raamatukogus, pandi välja Tahkuranna kiriku juures vallapäevadel ja seejärel avati Võiste raamatukogus. Kõik see tihendas sidemeid Tahkuranna vallavalitsusega. Koostöös riigikantseleiga otsustati riigivanem August Rei mälestuse jäädvustamise ja eksiilvalitsuse peaministri Jüri Uluotsa ümbermatmise küsimus võtta 2007. aasta tegevuskavva. Muuseumi liikmed võtsid aktiivselt osa lipupäeva tähistamisest Toompeal koos Lipu Seltsiga, samuti president Pätsi ja president Meri mälestusmärkide avamisest Kadriorus presidendi roosiaias taasiseseisvumispäeval. Ettekandekoosolekutega Maarjamäe lossis tähistati August Rei 120. ja Heinrich Margi 95. sünniaastapäeva, peeti Konstantini päeva Tallinna Botaanikaaias ja Hellema (Kaarel Eenpalu) talu päeva Arukülas, võeti aktiivselt osa Eesti Sõjamuuseumi, Riigiarhiivi, Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu, Memento jt organisatsioonide üritustest. Allakirjutanu on osa võtnud kahest museoloogiaalasest koolitusest Muuseumiühingus ja Harjumaa muuseumis, koostanud Konstantin Pätsi Muuseumi väljapanekuid ning tutvustanud Maarjamäe lossi Riigivanemate tuba Kohtla-Järve vene gümnaasiumi õpilastele ja üksikkülastajatele. Meie raamatukogu, dokumendiarhiiv ja fotokogu täieneb pidevalt, kuid ruumipuudus takistab kameraalset muuseumitööd. 22. septembril ilmus Konstantin Pätsi Muuseumil koostöös Ajaloomuuseumi ja Riigiarhiiviga aastaid oodatud väljaanne Eesti riigivanemaist koos fotode ja elulugudega. Tegime haridusministeeriumile ettepaneku võtta see koolides kasutusele õppematerjalina. Inglise keeles ilmub trükis 2007. a. Sügisel alustati ettevalmistust Konstantin Pätsi elu ja tegevust käsitleva kogumiku väljaandmiseks. Käsikirjade toimetamiseks sõlmiti leping Anne Vellistega. Alustatud on mitmete eksponaatide restaureerimist ja hakatud ette valmistama Konstantin Pätsi Muuseumi kodulehe koostamist. Selleks muretseti vajalik tehnika ja kasutati firma Digimap konsultatsiooniteenust. Muuseumi koostööpartnereist kõige olulisem on Vabariigi Presidendi kantselei, kellega on sõlmitud leping eelarvelise toetuse kasutamiseks alates teisest kvartalist. Tänu riigieelarvelisele rahaeraldisele 2006. aastal 260 000 krooni suuruses summas oleme saanud edukalt tegutseda. Esmakordselt kümne tegevusaasta jooksul tekkis võimalus maksta ühele inimesele töötasu. Probleemiks jääb veel ruumide või maja leidmine Riigivanemate Muuseumile ja kontoriruum Konstantin Pätsi Muuseumile. Peale eelarvelise summa saab MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum sissetulekut liikmemaksudest ja eraannetustest. Aastabilansi koostamiseks ostetakse raamatupidamise teenust. 2006. aasta eelarvelist toetust on kasutatud sihipäraselt ja kooskõlas põhikirjalise tegevusega. Elle Lees juhatuse liige tagasi lehekülje algusesse MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi 2005. aasta tegevuse ülevaade 2005. aasta oli meie ühingu jaoks väga raske. Oli küll võitusid, kuid ka suuri kaotusi – 5 aktiivset liiget lahkus surma läbi. Keeruline oli ka juhatusel, sest oma ametipostist loobus meie kauaaegne esimees. 23. juulil suri raske haiguse tõttu 83. eluaastal Elvi Pirk – ajakirjanik, vabadusvõitleja, väga tuntud ühiskonnategelane, kõrgete riiklike ordenite kavaler. Ta maeti auavalduste saatel Metsakalmistule. 17. juulil suri haiglas 80. eluaastal Karin Hanesoo. Ta oli elukutselt raamatupidaja, kes koostas meie ühingu pearaamatu alates 1996. aastast. Karin Hanesoo oli paljude seltside aktiivne liige, alati abivalmis, heatahtlik. Tema urn maeti sügisel Rahumäe kalmistule. 7. detsembril suri Torontos meie välisliige professor Valdek Raiend. Ta oli korp! Fraternitas Estica vilistlane, kes veel raskesti haigena käis suvel oma kodulinnas Jõhvis avamas mälestussammast kindral Aleksander Tõnissonile. Suures osas tänu prof Raiendile saime viis aastat tagasi anda välja oma artiklite kogumiku. 12. detsembril suri medõde Ruti Ratassepp ja 13. detsembril järgnes talle abikaasa jurist Enn Ratassepp – mõlemad raske haiguse läbi. Nad maeti ühishauda Pärnamäele. 2005. aasta lõpuks oli meie ühingus kokku 54 liiget, neist 3 välisliiget. Kolm liiget on juba pikemat aega passiivsed olnud. Üldkoosoleku poolt valitud 5-liikmeline juhatus (Küllo Arjakas, Ira Einama, Jüri Kraft, Elle Lees, Siiri Liiv) tegutses varem koostatud ja üldkoosoleku poolt kinnitatud kalenderplaani alusel, mida tegevuse käigus pidevalt täpsustati ja täiendati. Juhatuse esimeheks oli kuni 18. augustini Küllo Arjakas, seejärel ta taandas end esimehe kohalt ja juhatuse koosseisust seoses MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi sattumisega riigivõlgnike hulka K. Arjaka enda finantseksimuse pärast. Maksuameti juristide aeglase uurimistöö tulemusena tekkis meie ühingul veel viivis. Tänaseks on võlad makstud tänu Küllo Arjaka toetusele. Alates 30. septembrist on juhatuse esimehe kohuseid täitnud Elle Lees. Aasta jooksul pidas juhatus 10 koosolekut. Muuseum viis läbi 20 üritust, osa võeti veel 15st teiste organisatsioonide ettevõtmistest. Korraldasime 5 näitust, neist ühe koos välisministeeriumiga. Konstantin Pätsi elu ja tööd kajastav näitus oli Narva Linnamuuseumi Hermanni tornis, osa näitusest Narva Eesti Majas, seejärel Kurtna Mootorrattamuuseumis ja lõpuks Toila Oru restaureeritud veetornis. Koos välisministeeriumi arhiiviga koostasime näituse Otto Strandmani 130. sünniaastapäevaks, viisime läbi mälestustalituse Siselinnakalmistul ja avasime riigivanema perekonna toetusel mälestusplaadi Roosikrantsi tänaval. Peale selle on meil püsiekspositsioon Riigivanemate toas Maarjamäe lossis. Väiksemaid väljapanekuid oleme korraldanud riigivanemate mälestusüritustel. Oleme pidanud meeles Jüri Uluotsa, Jüri Jaaksoni, Jaan Poska, Konstantin Pätsi, Peeter Pätsi, Juhan Kuke, Aleksander Warma ja Otto Strandmaniga seotud tähtpäevi. Samuti oleme organiseerinud riikliku talituse Metsakalmistul president Pätsi ja Konstantin Koniku auks. Oleme tegutsenud veel Narvas, Toilas, Kärus, Avanduse vallas, Tahkurannas, Pärnus ja Kurtnas. Peetud on kaks ettekandekoosolekut ja üks konverents. Ettekandekoosolekud, mis olid pühendatud Jüri Uluotsale ja Jüri Jaaksonile, peeti Maarjamäe lossis, Juhan Kukele pühendatud väljasõidukoosolek leidis aset Kärus. Oma ühingu 10. aastapäeva tähistasime ajalookonverentsiga Tallinna Botaanikaaias. Kõige rahvarohkemad olid Metsakalmistu mälestustalitused 23. veebruaril ja 20. oktoobril, kui osavõtjate arv ületas 100. Huvipakkuvamad olid ka Tartu rahu päeva, Peeter Pätsi 125. sünniaastapäeva ja muidugi MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi 10. aastapäeva tähistamine. Oleme toetanud partnereid lipupäeval Toompeal; osalenud Ernst Jaaksoni, Maria Laidoneri ja Aleksander Tõnissoni mälestusüritustel vastavalt Tallinnas, Haapsalus ja Jõhvis. Külalistena võtsid Elle Lees ja Küllo Arjakas osa Vaali vabariigi 100. juubeli tähistamisest Päinurmes, kus K. Arjakas pidas põhiettekande. Olgu siinjuures rõhutatud, et paljudel ettevõtmistel on põhiettekande pidaja olnud Küllo Arjakas, ühtlasi on ta andnud rohkesti intervjuusid raadiole ja televisioonile. Õnneks on meedia hakanud viimasel ajal rohkem tähelepanu pöörama lähiajaloole ja seejuures meie ühingu üritustele. Ka ise oleme hakanud paremini edastama pressiteateid. Selles osas on toeks olnud nii Küllo Arjakas kui Trivimi Velliste, samuti Eesti Muinsuskaitse Selts. Meil on aga üks liige, kelleta ei saa ühtki välisüritust läbi viia – nii vihmas, tuules, lumesajus kui kuumas päikeses hoiab meie sinimustvalget Fredi Lepp. Konstantin Pätsi Muuseumi koostööpartneriteks on olnud presidendi kantselei, riigikantselei, välisministeeriumi protokolliosakond ja arhiiv, Tallinna linnavalitsus, Eesti Sõjahaudade Hoolde Liit, Eesti Muinsuskaitse Selts, Kindral Johan Laidoneri Selts, Eesti Muuseumiühing, Eesti Genealoogia Selts, Harjumaa muuseum, Eesti sõjamuuseum, Jaan Poska Mälestusfond. Abi oleme saanud riigivanemate järglastelt ja paljudelt üksikisikutelt nii kodu- kui välismaalt. Tööd on tehtud tasuta ja missioonitundest. Rahalist toetust oleme saanud Tallinna Kultuuriväärtuste ametilt – 3000 kr projektipõhiselt, sponsorlustoetust AS MIVAR-VIVA-lt 2500 kr ja AS Sangarilt 5000 kr. Tegevustoetust 1000 kr andis hr Rein Grabbi ja 100 CAD pr Auksman Kanadast. Trivimi Velliste organiseeritud korjanduse tulemusena Riigikogu muinsuskaitse ühenduses saadi 1700 kr, mille eest oli võimalik osta peaaegu tosin unikaalset originaalfotot riigivanematest. Igal aastal on meie tegevust toetanud pr Eda Sarapuu. Tänu lahketele annetajatele astusime 2006. aastasse kindlama tundega ja suutsime tasuda raamatupidamise teenuse 1000 kr, mille tulemusena oleme saanud kaasaegse majandusaasta aruande. 2006. aasta tegevuse rahastamiseks käivad läbirääkimised meie koostööpartneritega, loodame saada positiivseid otsuseid. Juhatus on kokku pannud 2006. aasta kalenderplaani, mis võiks olla edaspidise tegevuse aluseks. Praegu on meie asukoht Maarjamäe lossis üsna kindel – Ajaloomuuseumi direktori Sirje Karise loal saame endiselt kasutada väikest töökabinetti ja koosolekute saali. On loodud soodne pind koostöö arendamiseks. Konstantin Pätsi Muuseum on kirjas statistikaametis ja asub Eesti muuseumide nimekirjas. Meie poole on pöördutud info, piltide või abi saamiseks, on soovitud samuti muuseumikülastust, mida on kahjuks raske läbi viia teise muuseumi ruumes. Aga oma näituste külastajate ja üritustest osavõtjate arvuga, s.o 5660 inimest 2005. aastal, anname mitmele uhkele muuseumile silmad ette küll. Juhatuse liikmed on 2005. a kulutanud rohkesti närve, kuid tegutsenud visalt ja kohusetundlikult ühtse meeskonnana, seepärast võime rahuldustundega möödunud aastale tagasi vaadata. Elle Lees juhatuse liige 8. aprillil 2006. a. tagasi lehekülje algusesse MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi 2004. aasta tegevuse ülevaade 2004. aasta oli suurte sündmuste aasta. 30. märtsil sai Eesti Vabariik NATO liikmeks ja 1. mail Euroopa Liidu liikmeks. Sellele aastale langesid ka mitmed ajalooliste sündmuste ümmargused tähtpäevad. Meie ühing tähistas suurejooneliselt president Pätsi 130. sünniaastapäeva, korraldades riikliku mälestustalituse ja ajalookonverentsi ning rohkem kui 100 eksponaadiga näituse. Aktiivselt osaleti kindral Johan Laidoneri ja Eesti lipu 120. sünniaastapäeva üritustel. Esimese eestikeelse Tallinna volikogu valimistest möödus 100 aastat, sellest teavitati Tallinna linnavalitsust ja koos mälestati endisi linnapäid eesotsas Jaan Poskaga. Koostöös Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu ja Politseimuuseumiga tähistati 80 aasta möödumist 1924. aasta 1. detsembri mässu mahasurumisest. 65 aastat möödus MRPst ja II maailmasõja algusest, 60 aastat Narva, Tallinna ja Tapa pommitamisest, Eesti Rahvuskomitee loomisest, Narva ja Sinimägede kaitselahinguist, paadipõgenemisest, Uluotsa-Tiefi valitsusest ja Tallinna langemisest. Ajalugu tuli korraga igaühele väga lähedale ja pani inimesed liikuma. Meie aktiivsest osalemisest ajaloosündmuste tähistamisel räägib Eesti Lipu Seltsi poolt kingitud rahvuslipp, mille andis meile Otto Tiefi haual üle peaminister Juhan Parts. Aasta jooksul korraldasime 14 üritust, sealhulgas 2 ajalookonverentsi, ühe näituse, ühe bussiekskursiooni, 4 ettekandekoosolekut, 2 talguüritust ja mälestustseremooniad Metsakalmistul ning Siselinnakalmistul. Kogusime raha kindral Johan Laidoneri ratsamonumendi jaoks Viljandis, toetasime kindral Aleksander Tõnissoni skulptuuri avamist Jõhvis. Peale K. Pätsi juubelinäituse on Maarjamäe lossis avatud püsinäitusena Riigivanemate tuba, mida suvel külastas riigivanem Ants Piibu poeg Erik Piip USAst ja riigivanem Jaan Teemanti tütretütar Ly Tjemkes perekonnaga Hollandist. 24. septembril tutvus muuseumitoaga ja kuulas loengut K. Pätsist baškiiria kooliõpilaste rühm Ufaast. Taanlaste grupile Svedborgist korraldati ekskursioon endises presidendi Kloostrimetsa talus ja vastuvõtt TBA rosaariumis koos naiskoori lauljatega. Osalesime K. Pätsi skulptuuriga Arhitektuurimuuseumi näitusel. Meie ühingust avaldati artikkel „Eesti entsüklopeedias”. Oleme pööranud tähelepanu ka oma liikmete koolitamisele – Hardo Aasmäe pidas loengu Vene riigi piiride küsimust ja preester Emmanuel Kirss vapside liikumisest Eestis isiklike mälestuste kaudu. Meie varahoidja on osa võtnud 2 museoloogiaalasest seminarist. Muinsuskaitsekuul korrastasime Metsakalmistul 12 ja Siselinna kalmistul 13 hauda. Septembris käisime koos ESHLi liikmetega ekskursioonil Ida-Virumaal, kus tutvusime sõjameeste kalmistute ja püstitatud mälestusmärkide olukorraga. Oma üritustest oleme üldsust informeerinud meedia kaudu. Meie esimees Küllo Arjakas on andnud intervjuusid Vikerraadiole, Kuku raadiole, “Aktuaalsele kaamerale”, TV3-le; ajalehtedes on ilmunud pressiteated. Koos muuseumitoa külastusega on meie üritustest aasta jooksul võtnud osa 8860 inimest. Muuseumi arhiiv on täienenud hulga fotode, dokumentide, raamatute ja pisitrükistega. Säilikute arv ületab 2000. Kahjuks puuduvad ressursid ja võimalused materjalide normaalseks süstematiseerimiseks, töötlemiseks ning hoidmiseks. Takerdunud on kodulehe loomine ja konverentsimaterjalide väljaandmine. Rahalist toetust saime Kultuuriametilt 3000 kr, pr Auksman annetas 100 CAD. Aasta algul oli meil raha 16 894 kr, aasta lõpuks jäi järele 6132 kr. Peale liikmemaksude saame loota ainult projektipõhistele rahataotlustele. Selleks on vaja head projektikirjutajat. Juhatuse 5 liiget teevad kõike oma põhitöö kõrvalt ühiskondlikus korras. Aasta jooksul on peetud 6 juhatuse koosolekut ja üks üldkoosolek. Vastavalt vajadusele on igal kuul toimunud juhatuse liikmete vahel protokollimata arutelusid. Juhatus arvas liikmete nimekirjast välja Jüri Seliranna, Kalju Tuuliku ja Vainu Tuuliku nende isiklike avalduste alusel ning Mailis Wakehami, kes on üle 3 aasta maksuvõlglane ja asunud Austraaliasse, teatamata oma aadressi. Välisliige hr Herman Kanadast teatas oma loobumisest. Prof Valdek Raiend astus liikmeks maikuus. Seega on meil praegu 60 liiget, neist 4 välisliiget – 1 Austraaliast, 1 Kanadast ja 2 Rootsist. Koostööpartnereid on meil rohkesti: ajaloomuuseum, Harjumaa muuseum, sõjamuuseum, Eesti Muinsuskaitse Selts, Kindral Joh. Laidoneri Selts, Eesti Sõjahaudade Hoolde Liit, Memento, presidendi kantselei, välisministeerium, Tallinna kultuuriamet, Eesti Apostliku Õigeusu Kirik, Kaitseliidu orkester ja segakoor, Kaitseväe orkester, Teaduste Akadeemia, SA Jaan Poska Mälestusfond, Vana-Narva Selts, Tallinna botaanikaaed. Siinkohal kõigile suur tänu! Meil on ideid ja mõtteid rohkem, kui realiseerida suudame. Juhatus on tegelnud riigivanemate muuseumi rajamise küsimusega Kadriorgu koos presidendi kantselei ja kultuuriministeeriumiga. Meie idee on ka Jaan Poska mälestustoa loomine Poska tn 8, mis kuulub Tallinna linnavalitsuse haldusse. Siin on piduriks olnud ametnike saamatus või poliitiline võim, samuti ärihuvid. Meie ühingule annaks Poska maja suhtes lahenduse leidmine võimaluse tegutseda nii muuseumi kui seltsina, leida endale kodu, areneda normaalsetes tingimustes ja tegutseda paremini kogu ühiskonna huvides. Elle Lees juhatuse liige tagasi lehekülje algusesse MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi 2003. aasta tegevuse ülevaade Möödunud aasta tegevus oli vastavuses ühingu põhikirjaga ja toimus juhatuse koostatud ning üldkoosoleku poolt kinnitatud kalenderplaani alusel. President Konstantin Pätsiga seotud mälestustalitusi Metsakalmistul viidi läbi 7 korral, neist 2 hingepalvega Eesti Apostelliku Õigeusu Kiriku kombe kohaselt. 15. korda meenutati presidendi perekonna küüditamist oma Kloostrimetsa talust talitusega Metsakalmistul ja jalutuskäiguga presidendi roosi juurde Tallinna botaanikaaia rosaariumis. Pidulikult meenutati ka teisi riigivanemaid. Kaarel Eenpalu 115. sünniaastapäeva peeti Arukülas Hellema talus koos tütre Mai Armei ja tütretütre Anne Eenpaluga. Ado Birgi 120. sünniaastapäeval õnnistati Nõmmel tema endise kodumaja mälestustahvel ja koos sugulastega peeti pidulik koosolek Nõmme muuseumis. Jaan Tõnissoni 135. sünniaastapäeva puhul kaunistati lillede ja küünaldega riigivanemate mälestustahvel presidendi lossis Kadriorus vabariigi presidendi Arnold Rüütli ja EÜSi vilistlase Mart Laari osavõtul. Erakordselt tuisusele ilmale vaatamata esines ka Kaitseväe orkester kapten Indrek Toompere juhatamisel. Vabariigi 85. aastapäeva mälestusüritus Metsakalmistul viidi läbi koostöös EV välisministeeriumi protokolliosakonnaga pidulikult ja rahvarohkelt. Tartu rahu päeva tähistati avaliku mälestuskoosolekuga Jaan Poska auks tema endise kodumaja juures Poska tn 8, et juhtida linnavalitsuse tähelepanu ajaloolise hoone armetule olukorrale. Samal päeval võttis Jaan Poska Mälestusfondi juhatus vastu otsuse teha tihedat koostööd Konstantin Pätsi Muuseumi juhatusega, et päästa hoone hävingust ja rajada sinna Jaan Poska memoriaalmuuseum. Esimest korda väljaspool Tallinna koostati muuseumi materjalidest rändnäitus teemal “Eesti riigivanemad”, mida näidati Pärnu maakonnas Tõstamaa rahvamaja vastavatud näitusesaalis ja Häädemeeste koduloomuuseumis. Viimases peeti ka loeng ja kohtuti ajaloohuviliste kooliõpilastega. Kolme kuu jooksul käis näitusel üle 200 inimese. Püsinäitusena toimib Maarjamäe lossis Riigivanemate tuba. Muinsuskaitsekuu raames korrastati Metsakalmistul 12 riigi- ja kultuuritegelase hauad ning viidi läbi ekskursioon endise Kloostrimetsa talu tutvustamiseks TBA territooriumil. Koos Eesti Sõjahaudade Hoolde Liiduga käidi kahepäevasel ekskursioonil Ida-Virumaal, tutvuti sõjameeste kalmistute olukorraga. Rühm meie ühingu liikmeid külastas Kadriorus presidendi administratiivhoonet. Talgute korras koristati Ahtri tänaval Siimeoni kiriku ümbrus, tutvuti restaureeritava kiriku ajalooga ja peeti Konstantini päeva piknik, millel osales kogudus koos preester Meletiosega. Meenutati president Pätsi venda, EAÕK ülempreestrit Nikolai Pätsi. Noorema venna, Voldemar Pätsi 125. sünniaastapäeva puhul peeti ettekandekoosolek koos linnamuuseumi kodu-uurijatega. Meie ühingu liikmed võtsid aktiivselt osa teiste organisatsioonide korraldatud avalikest üritustest, nagu märtsikuu suurküüditamise aastapäev, juunikuu leinapäev, võidutule süütamine Tori kirikus jt. Kõikidest üritustest on kogutud fotosid ja lindistusi kroonika jaoks ühingu fondidesse. Arhiivkogu on täienenud dokumentide, raamatute ja pisitrükistega. Septembris saime Pärnumaalt Torist haruldase eksponaadi – president Pätsi poolt oma hambaarstile dr Antsonile hangitud hambaravitooli, mis vajab küll restaureerimist. Koos Kindral Johan Laidoneri Seltsiga algatati ülemaaline mälestuste kogumise kampaania, et saada täiendavat materjali Eesti 15 riigivanema ja kindral Laidoneri kohta. Juhatuse liikmed on korduvalt esinenud televisioonis, raadios, loengutel. Varahoidja on osa võtnud kahest väikemuuseumide koolitusseminarist. Peale liikmemaksude ja pr Eda Sarapuu 4000-kroonise annetuse on kasutatud eelmise aasta kassajääki ning kokkuhoidlikult tegutsedes tuldud toime, tänu siiski ka sõpradele ja koostööpartnereile. Kõik juhatuse liikmed täidavad endale võetud kohustusi põhitöö kõrvalt ühiskondlikel alustel ilma töötasuta, väga üksmeelse ja sõbraliku meeskonnana. Elle Lees juhatuse liige tagasi lehekülje algusesse MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi 2002. aasta tegevuse ülevaade Möödunud aastal viisime läbi 8 tähtpäevalist avalikku üritust, millest mõned on juba muutunud traditsioonilisteks, nagu mälestustalitused Metsakalmistul president Pätsi surma- ja sünniaastapäeval ning Kloostrimetsa talu mälestuspäeval. See on ka loomulik, kuna meie ühing kannab Eesti Vabariigi esimese presidendi nime. Kindlaks koostööpartneriks on meile saanud Eesti Apostelliku Õigeusu Issanda Muutmise peakiriku ülempreester Emmanuel Kirs, kes on alati pidanud hingepalve Konstantin Pätsi haual. Suureks toeks on meestelaulu seltsi Tallinna meeskoor ja välisministeeriumi protokolliosakond. 23. veebruar kuulub riiklike ürituste kalendrisse ja president Pätsi kõrval mälestatakse sel päeval ka tema võitluskaaslasi Konstantin Konikut Metsakalmistul ning Jüri Vilmsi Pilistveres. Tahame muuta traditsiooniliseks Jaan Poska mälestamise tema perekonna kalmul Tallinnas nii Tartu rahu päeval kui Jaan Poska surma- ja sünniaastapäeval. 2002. aastal möödus mitme riigivanema surmast 60 aastat. Kaarel Eenpalu surma-aastapäev langes kokku kodutütarde organisatsiooni 70. aastapäevaga, mille tähistamisest võtsime osa Tallinnas Õpetajate Majas kodutütarde peavanema Anne Eenpalu kutsel. Ado Birgi 60. surma-aastapäeva tähistasime Tartu rahu päeval tema endisele kodumajale paigutatud mälestusplaadi juures Nõmmel Kirde tn 14 vastavalt EAÕ kiriku kombestikule. Riigivanemate Jüri Jaaksoni, Ants Piibu ja Juhan Kuke 60. surma-aastapäeva pidulikuks tähistamiseks puudusid kahjuks tingimused, see-eest toimus ettekandekoosolek Pagari tänaval siseministeeriumi imeilusas sinises saalis endise põllutööministri ja president Pätsi kaasvõitleja Jaan Hünersoni 120. sünniaastapäeval. Küllo Arjaka loengut täiendasid isiklike mälestustega meie ühingu liikmed Elvi Pirk ja Lea Palvadre. Aprillis tähistasime pidulikult Vabadussõja risti kavaleri kapten August Sarapuu 110. sünniaastapäeva Tartus Pauluse kalmistul koos A. Sarapuu tütre Eda Sarapuuga, kes on ka meie ühingu liige. Möödunud aasta tähtsündmuseks võib pidada riigivanem Jaan Teemanti 130. sünniaastapäeva tähistamist septembri lõpus. Koos Saue vallavalitsuse ja ÜS Rotalia vilistlastega pidasime endise Veskimöldre talu mälestuskivi juures austamiskoosoleku. Järgnes väljasõit Raplamaale Hageri kalmistule koos riigivanema sugulastega. Külastati ka Jaan Teemanti sünnitalu, mille uus omanik on tänaseks taastanud peaaegu selle endises suuruses. Hageri kirikukoguduse hooldekodu ruumes peeti konverents ja avati fotonäitus meie ühingu kogude põhjal. Üritus lõppes ekskursiooniga ja lõunasöögiga samas hoones. Täname kaastöö eest talupidaja Priidu Rõõmust ja Hageri kiriku pastorit. Juulis käisime ekskursioonil Toila Orul, giidiks oli endine Toila keskkooli direktor, kes tutvustas üksikasjalikult presidendi suveresidentsi saatust. President Pätsi perekonna küüditamise aastapäeval viidi Metsakalmistul läbi traditsiooniline mälestustalitus, millel oli rohkesti osavõtjaid, ja jalutuskäik botaanikaia rosaariumis, kus sel ajal õitseb alati ka teeroos “Staatspräsident Päts”. 25. augustil võttis meie ühingu juhatus osa Aleksander ja Marta Warma urnide riiklikust ümbermatmise talitusest Metsakalmistul ning vastuvõtust välisministeeriumis, kus mälestuskõnega esines ka Rootsi suursaadik. Aasta lõpus tutvusime Kadriorus presidendi administratiivhoonega. Pärast seda toimus kohtumiskoosolek vabariigi presidendi Arnold Rüütliga. See kohtumine pani tugeva aluse meie järgnevale koostööle presidendi kantseleiga. Põhiliselt arutasime meie ühingu rahastamise võimalusi ja riigivanemate muuseumile koha taotlemist kultuuriministeeriumilt Weizenbergi 26 asuvas majas. President Rüütel on meie ühingu liige. Hingede päeval süütasime küünlad Metsakalmistul Konstantin Pätsi, Otto Tiefi, Aleksander Warma ja Alfons Rebase haudadel. Rahaliselt toetas meid kultuuriministeerium 4000 krooniga, prokuratuur 1675 krooniga, Eda Sarapuu 10 000 krooniga, Ly Heribertson 500 SEKiga ning mitmed eraannetajad väiksemate summadega. Koos Maarjamäe lossis asuva riigivanemate toa külastajatega võttis meie üritustest osa ligi 8000 inimest. Tagasi vaadates võib öelda, et aasta läks korda – saime uusi sõpru ja liitlasi, teadvustasime oma ühingu olemasolu meedia kaudu nii eesti rahvale kui tema juhtidele. Elle Lees juhatuse liige tagasi lehekülje algusesse