• Avaleht
  • /
  • Publikatsioonid
  • /
  • Ettekanded
  • /
  • Endise Eesti Vabariigi Valitsuse eksiilis liikme ENNO PENNO kõne Vabariigi Valitsuse eksiilis peaministrile presidendi ülesannetes Heinrich Margale mälestuskivi avamisel tema sünnikohas Kõlleste vallas Võrumaal 1. oktoobril 2008

Endise Eesti Vabariigi Valitsuse eksiilis liikme ENNO PENNO kõne Vabariigi Valitsuse eksiilis peaministrile presidendi ülesannetes Heinrich Margale mälestuskivi avamisel tema sünnikohas Kõlleste vallas Võrumaal 1. oktoobril 2008

Endise Eesti Vabariigi Valitsuse eksiilis liikme ENNO PENNO kõne Vabariigi Valitsuse eksiilis peaministrile presidendi ülesannetes Heinrich Margale mälestuskivi avamisel tema sünnikohas Kõlleste vallas Võrumaal 1. oktoobril 2008

Endise Eesti Vabariigi Valitsuse eksiilis liikme ENNO PENNO kõne Vabariigi Valitsuse eksiilis peaministrile presidendi ülesannetes Heinrich Margale mälestuskivi avamisel tema sünnikohas Kõlleste vallas Võrumaal 1. oktoobril 2008.

Heinrich Mark (1911–2004)

Ma sooviksin Vabariigi Valitsuse eksiilis endiste liikmete poolt mälestada Heinrich Marka kui Eesti iseseisvuse taastamise eestvõitlejat. Heinrich Mark oli Vabariigi Valitsuse eksiilis liige alates 1953. aastast, kui see August Rei poolt reorganiseeriti Oslos ja kuhu Mark kuulus riigisekretärina 18 aasta jooksul, see tähendab 1971. aastani, mil ta sai peaministri asetäitjaks. Ka seda ametit pidas Heinrich Mark kaua, 19 aastat.
Siis, 1990. aastal astus ta Tõnis Kinti järel peaministriks presidendi ülesannetes. Sellisena palus ta mind koostada Vabariigi Valitsuse aastal 1990, mis osutus viimaseks koosseisuks eksiilis. 8. oktoobril 1992 andis Heinrich Mark sümboolselt üle oma ameti uuesti vabas Eestis valitud presidendile Lennart Merile. Nii oli ta kuulunud valitsuse koosseisu aukartustäratavad 39 aastat. Ta on esirinnas nende hulgas, kes suutsid Eesti riigi järjepidevust edasi kanda läbi tumedate aastakümnete.
Esimene kord, kui ma sain teadlikuks Heinrich Marga isikust, oli 1944. aasta talvel Helsingis, kui tema oli kandev jõud sealses Eesti Büroos ja ajakirja Malevlane toimetuses. See oli meie pagulasaja algus. Kui Soome tegi vaherahu Nõukogude Liiduga, oli Heinrich Mark, nagu paljud teised eestlased, sunnitud lahkuma Soomest Rootsi. Samal ajal algas suur põgenemine Eestist Rootsi. Mark rakendus eesti koolide, esiti laagrikoolide, organiseerimisse. Selles oli temal kasu omandatud kooliõpetaja kutsest juristiameti kõrval. Tema töökohaks sai Eesti Komitee Rootsis koolitoimkond. Eesti Komitee büroojuhatajaks sai ta 1954. aastal ja jäi selleks 21 aasta jooksul. Aastail 1975–1982 oli ta Eesti Komitee esimees ja kui ta lahkus sellelt ametikohalt pensionile, siis valiti ta komitee auesimeheks, et märkida tema erilisi teeneid.
Poliitilisse ellu sekkus Mark varakult, olles Jaan Tõnissoni kaastööline Rahvuslikus Keskerakonnas Tartus. Kui Nõukogude Liit 1940. aasta suvel katsus legitimeerida okupatsiooni, korraldades niinimetatud Riigivolikogu valimised, oli Heinrich Mark rahvuslike jõudude vastaskandidaat. Kuna kommunistid oleksid vabadel valimistel kaotanud, siis kustutati vastaskandidaadid valimiste nimekirjadest. Need nn Balti valimised muutusid mõisteks, kuidas rahvaste tahtega manipuleeriti.
Rootsis oli Heinrich Mark poliitiliste erakondade koostööorganisatsiooni Eesti Rahvusnõukogu asutajaid ja selle peasekretär 28 aastat (1951–1979). Ta võttis nende aastate jooksul osa 33 konverentsist ja välisaktsioonist. H. Mark oli Eesti Liberaal-Demokraatliku Koondise asutajaid ja abiesimees ning Balti Komitee abiesimees.
Vabariigi Valitsusel eksiilis oli tihe koostöö Poola eksiilvalitsusega Londonis. 1989. aastal tekkisid kontaktid ka erakondade ja poliitikutega Eestis. Arutati Eesti Kongressi eeltöid ja 1991. aasta jaanuaris peeti nõupidamist Eesti Komitee Eestis esindajatega ning ülemnõukogu õiguskomisjoni ja riigikaitsekomisjoni liikmetega juriidiliste küsimuste lahendamiseks täielikule iseseisvusele üleminekul. Valitsus avaldas oma arvamust ka teistes küsimustes, näiteks väliseestlaste hääleõiguse suhtes.
Kokku võttes Heinrich Marga elukäiku, peab kinnitama, et ta oli valdava osa oma eluteest ühiskonna teenistuses. Teda aitasid selles töös tema omadused: energiline aga rahulik, sihikindel aga leplik. Tema paljudel isiklikkudel sõpradel on jäänud temast helge mälestus.

Back to Top