MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi 2004. aasta tegevuse ülevaade

MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi 2004. aasta tegevuse ülevaade

2004. aasta oli suurte sündmuste aasta. 30. märtsil sai Eesti Vabariik NATO liikmeks ja 1. mail Euroopa Liidu liikmeks. Sellele aastale langesid ka mitmed ajalooliste sündmuste ümmargused tähtpäevad. Meie ühing tähistas suurejooneliselt president Pätsi 130. sünniaastapäeva, korraldades riikliku mälestustalituse ja ajalookonverentsi ning rohkem kui 100 eksponaadiga näituse. Aktiivselt osaleti kindral Johan Laidoneri ja Eesti lipu 120. sünniaastapäeva üritustel.

Esimese eestikeelse Tallinna volikogu valimistest möödus 100 aastat, sellest teavitati Tallinna linnavalitsust ja koos mälestati endisi linnapäid eesotsas Jaan Poskaga. Koostöös Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu ja Politseimuuseumiga tähistati 80 aasta möödumist 1924. aasta 1. detsembri mässu mahasurumisest. 65 aastat möödus MRPst ja II maailmasõja algusest, 60 aastat Narva, Tallinna ja Tapa pommitamisest, Eesti Rahvuskomitee loomisest, Narva ja Sinimägede kaitselahinguist, paadipõgenemisest, Uluotsa-Tiefi valitsusest ja Tallinna langemisest. Ajalugu tuli korraga igaühele väga lähedale ja pani inimesed liikuma. Meie aktiivsest osalemisest ajaloosündmuste tähistamisel räägib Eesti Lipu Seltsi poolt kingitud rahvuslipp, mille andis meile Otto Tiefi haual üle peaminister Juhan Parts.

Aasta jooksul korraldasime 14 üritust, sealhulgas 2 ajalookonverentsi, ühe näituse, ühe bussiekskursiooni, 4 ettekandekoosolekut, 2 talguüritust ja mälestustseremooniad Metsakalmistul ning Siselinnakalmistul. Kogusime raha kindral Johan Laidoneri ratsamonumendi jaoks Viljandis, toetasime kindral Aleksander Tõnissoni skulptuuri avamist Jõhvis. Peale K. Pätsi juubelinäituse on Maarjamäe lossis avatud püsinäitusena Riigivanemate tuba, mida suvel külastas riigivanem Ants Piibu poeg Erik Piip USAst ja riigivanem Jaan Teemanti tütretütar Ly Tjemkes perekonnaga Hollandist. 24. septembril tutvus muuseumitoaga ja kuulas loengut K. Pätsist baškiiria kooliõpilaste rühm Ufaast. Taanlaste grupile Svedborgist korraldati ekskursioon endises presidendi Kloostrimetsa talus ja vastuvõtt TBA rosaariumis koos naiskoori lauljatega.

Osalesime K. Pätsi skulptuuriga Arhitektuurimuuseumi näitusel. Meie ühingust avaldati artikkel „Eesti entsüklopeedias”. Oleme pööranud tähelepanu ka oma liikmete koolitamisele – Hardo Aasmäe pidas loengu Vene riigi piiride küsimust ja preester Emmanuel Kirss vapside liikumisest Eestis isiklike mälestuste kaudu.

Meie varahoidja on osa võtnud 2 museoloogiaalasest seminarist. Muinsuskaitsekuul korrastasime Metsakalmistul 12 ja Siselinna kalmistul 13 hauda. Septembris käisime koos ESHLi liikmetega ekskursioonil Ida-Virumaal, kus tutvusime sõjameeste kalmistute ja püstitatud mälestusmärkide olukorraga.

Oma üritustest oleme üldsust informeerinud meedia kaudu. Meie esimees Küllo Arjakas on andnud intervjuusid Vikerraadiole, Kuku raadiole, “Aktuaalsele kaamerale”, TV3-le; ajalehtedes on ilmunud pressiteated. Koos muuseumitoa külastusega on meie üritustest aasta jooksul võtnud osa 8860 inimest.

Muuseumi arhiiv on täienenud hulga fotode, dokumentide, raamatute ja pisitrükistega. Säilikute arv ületab 2000. Kahjuks puuduvad ressursid ja võimalused materjalide normaalseks süstematiseerimiseks, töötlemiseks ning hoidmiseks. Takerdunud on kodulehe loomine ja konverentsimaterjalide väljaandmine.

Rahalist toetust saime Kultuuriametilt 3000 kr, pr Auksman annetas 100 CAD. Aasta algul oli meil raha 16 894 kr, aasta lõpuks jäi järele 6132 kr. Peale liikmemaksude saame loota ainult projektipõhistele rahataotlustele. Selleks on vaja head projektikirjutajat.

Juhatuse 5 liiget teevad kõike oma põhitöö kõrvalt ühiskondlikus korras. Aasta jooksul on peetud 6 juhatuse koosolekut ja üks üldkoosolek. Vastavalt vajadusele on igal kuul toimunud juhatuse liikmete vahel protokollimata arutelusid.

Juhatus arvas liikmete nimekirjast välja Jüri Seliranna, Kalju Tuuliku ja Vainu Tuuliku nende isiklike avalduste alusel ning Mailis Wakehami, kes on üle 3 aasta maksuvõlglane ja asunud Austraaliasse, teatamata oma aadressi. Välisliige hr Herman Kanadast teatas oma loobumisest. Prof Valdek Raiend astus liikmeks maikuus. Seega on meil praegu 60 liiget, neist 4 välisliiget – 1 Austraaliast, 1 Kanadast ja 2 Rootsist.

Koostööpartnereid on meil rohkesti: ajaloomuuseum, Harjumaa muuseum, sõjamuuseum, Eesti Muinsuskaitse Selts, Kindral Joh. Laidoneri Selts, Eesti Sõjahaudade Hoolde Liit, Memento, presidendi kantselei, välisministeerium, Tallinna kultuuriamet, Eesti Apostliku Õigeusu Kirik, Kaitseliidu orkester ja segakoor, Kaitseväe orkester, Teaduste Akadeemia, SA Jaan Poska Mälestusfond, Vana-Narva Selts, Tallinna botaanikaaed. Siinkohal kõigile suur tänu!

Meil on ideid ja mõtteid rohkem, kui realiseerida suudame. Juhatus on tegelnud riigivanemate muuseumi rajamise küsimusega Kadriorgu koos presidendi kantselei ja kultuuriministeeriumiga. Meie idee on ka Jaan Poska mälestustoa loomine Poska tn 8, mis kuulub Tallinna linnavalitsuse haldusse. Siin on piduriks olnud ametnike saamatus või poliitiline võim, samuti ärihuvid. Meie ühingule annaks Poska maja suhtes lahenduse leidmine võimaluse tegutseda nii muuseumi kui seltsina, leida endale kodu, areneda normaalsetes tingimustes ja tegutseda paremini kogu ühiskonna huvides.

Elle Lees
juhatuse liige

Back to Top