MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi 2011. aasta tegevuse ülevaade

MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi 2011. aasta tegevuse ülevaade

MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi 2011. a tegevuskava projekt koostati juhatuse poolt 2010. a lõpus ja kinnitati üldkoosolekul 3. aprillil 2011. Vastavalt vajadusele täpsustati kava pidevalt ja teavitati muudatustest MTÜ liikmeid. Ürituste kalendaarium avaldati kodulehel.

Traditsioonilistest üritustest

2011. aasta oli väga tegevusrohke. Nagu igal aastal, nii ka sel korral tähistasime vaherahu päeva 3. jaanuaril, president Pätsi surma-aastapäeva 18. jaanuaril (seekordset 55ndat ja pidulikumalt tavalisest), Jaan Poska sünniaastapäeva 24. jaanuaril (oli 145., meie sõpradele lisaks osalesid ka Tallinna linnavalitsuse esindajad), Tartu rahu aastapäeva 2. veebruaril, Otto Strandmani surma-aastapäeva 5. veebruaril, president Pätsi sünniaastapäeva ja Iseseisvusmanifesti päeva Metsakalmistul 23. veebruaril, Jaan Poska surma-aastapäeva 7. märtsil (Kinomajas vaatasime Boris Mäemetsa videofilmi Poska Maja avamisest), Tallinna märtsipommitamise aastapäeva 9. märtsil, president Lennart Meri surma-aastapäeva 14. märtsil, suurküüditamise aastapäeva 25. märtsil, Konstantinipäeva 21. mail, Kaarel Eenpalu sünniaastapäeva 28. mail, lipupäeva 4. juunil, juuniküüditamise aastapäeva 70. aastapäeva 14. juunil (hingemineva näituse ja mälestustalitusega Vabaduse väljakul, samuti tahvli avamisega Eesti Pangas), võidupüha 21. juunil, Kloostrimetsa mälestuspäeva 30. juulil, taasiseseisvumispäeva 20. augustil Kadriorus (kõnelesid Trivimi Velliste ja president Arnold Rüütel), Konstantin Pätsi ümbermatmise aastapäeva 21. oktoobril (muinsuskaitseseltsis toimus sel korral kohtumine endise KGB majori Henn Latiga, kes oli filminud Pätsi matmispaiga tähistamise talitust Buraðevos), Otto Strandmani sünniaastapäeva 30. novembril.

Veel mõnedest üritustest

MTÜ oli esindatud 21. veebruaril Gustav Adolfi Gümnaasiumis Jaan Tõnissoni büsti avamisel, mille valmistamist MTÜ toetas annetusega.

18. märtsil korraldasime oma liikmetele silmaringi laiendamiseks ekskursiooni IF-Kindlustuse muuseumisse.

22. märtsil tähistati koos Riigikantseleiga August Rei 125. sünniaastapäeva mälestustalitusega Metsakalmistul ja Kurla külas A. Rei sünnikohta tähistava mälestuskivi juures ning võeti osa aktusest ja Riigiarhiivi näituse avamisest Kabala rahvamajas. MTÜ muretses transpordi, lippurid ja sõnavõtjad. Aukülalistena olid kohal August Rei tütar ja tütretütar Rootsist. Osalesid ka Sotsiaaldemokraatliku erakonna liikmed ja korporatsiooni Rotalia esindajad.

Aprillis ja mais võtsid MTÜ liikmed osa mitmesugustest muinsuskaitsekuu üritustest, samuti koristustalgutest Tallinna Kaitseväe kalmistul ja Narva vangla kalmistul. MTÜ oli esindatud ka muinsuskaitsekuu pidulikul lõpetamisel Hoiuraamatukogu ruumides.

4. juulil sõitsime Tartusse seoses 70 aasta möödumisega Friedrich Karl Akeli ja arvatavalt Jaan Tõnissoni surmast. Leidis aset lühike mälestushetk Jaan Tõnissoni pronkskuju juures ja seejärel pidulik kõnekoosolek aatemehe endises koduaias Anna Haava tn 7. Tartut esindasid Memento, Kuperjanovi Selts, Tartu vabadusvõitlejad ja klubi Hõbehelk. Tallinnast olid peale meie liikmete kohal ka korporatsioon Fraternitas Estica lippudega ning Akeli tütrepoeg Jaan Treude abikaasaga. Arutluse käigus otsustati ühiselt kavandada edaspidiseid samme ajaloolise hoone hävingust päästmise nimel.

12. juulil korraldati bussireis Pärnusse ja võeti osa Pärnu Raeküla haridusseltsi 100 aasta juubeli pidulikust koosolekust, mis peeti president Pätsi kümnete rahvuslippudega kaunistatud noorpõlvekodu õuel. Raeküla hariduselu algatajad olid Konstantin ja Voldemar Päts. Üritus toimus koostöös Raeküla Vanakooli MTÜ ja Pärnu Muinsuskaitse Seltsiga. Ühtlasi asetati lilli ja küünlaid ka Pärnu Metsakalmistul Peeter Pätsi ja perekond Eenpalu hauale ning Vanal kalmistul president Pätsi vanemate hauale.

18. augustil sõideti bussiga Suure-Jaani valda Paasiojale, kus koos Suure-Jaani vallajuhtidega tähistati eksiilvalitsuse kauaaegse peaministri vabariigi presidendi ülesannetes Tõnis Kinti 115. sünniaastapäeva. Hästi hooldatud taluõuel toimus ettekandekoosolek, asetati lilled mälestustahvli alla; lippudega olid esindatud peale MTÜ ka muinsuskaitseselts ning noorteorganisatsioon Kalevipojad ja Lindatütred. Maja juurde istutati kestvuse märgiks jaapani hiibapuu istik. Seejärel tutvuti lähedal asuva Lahmuse mõisakooliga ja giidi abil Olustvere mõisakompleksiga. 5. septembril korraldati koos Riigikantseleiga Friedrich Karl Akeli 140. sünniaastapäeva tähistamine Hallistes – taasavati pidulikult sünnikoha mälestuskivi, esitleti Eesti Posti uut marki, peeti aktus ja avati Riigiarhiivi näitus Halliste koolimajas. Osalesid valla juhid, EELK peapiiskop, Akeli sugulased Rootsist ja tütrepoeg abikaasaga, samuti Eesti Üliõpilaste Seltsi, korp! Fraternitas Estica ja Memento esindajad, muinsuskaitsjad, kohalikud kooliõpilased. Pidupäev lõppes ekskursiooniga Õisu mõisakompleksis.

6. septembril leidis aset plaaniväline üritus – president Pätsi venna Nikolai Pätsi 140. sünniaastapäeva tähistamine. MTÜ organiseeris unustatud hauaplatsi korrastamise Tallinna keskkonnaameti ja kultuuriameti abiga Siselinna Nevski kalmistul. EAÕK preester Mattias pidas ülempreestri haual hingepalve. Püha Siimeoni ja naisprohvet Hanna kirikus peeti seminar ja pandi üles MTÜ koostatud stendinäitus. Osa võtsid sinodi esindajad, president Arnold Rüütel, Eesti Rahvusraamatukogu. Selle üritusega tõsteti Nikolai Päts taas väärikale kohale meie riigi ajalooliste suurkujude kõrval.

7. septembril võtsid MTÜ juhid osa Euroopa muinsuskaitsepäevade raames Eesti Muinsuskaitse Seltsi väljasõidust Tarvastusse, kus vallavanema kutsel arutati miljööväärtuslike alevite renoveerimise ja arendamise probleeme.

Vastupanuvõitluse päeval 22. septembril organiseeriti kaks üritust Pärnus koos EELK Konsistooriumi, EAÕK Sinodi, Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu, Pärnu linnavalitsuse ja Pärnu Muinsuskaitse Seltsiga. Üritustel olid abiks veel Eesti Lipu Selts ja Raeküla MTÜ. Avati Riia maanteel Via Baltica ääres majal, mille 120 aastat tagasi ehitas Jakob Päts oma perekonnale, mälestustahvel meenutamaks kõiki Pätsi perekonna väärikaid liikmeid. Tseremooniale järgnes Eliisabeti kirikus piiskoplik mälestusteenistus, mil süüdati 16 küünalt Eesti Vabariigi riigipeade auks. Kogu sündmus filmiti ja kajastati meedias.

1. oktoobril sõideti Põlvamaale Kõllestesse, kus tähistati eksiilvalitsuse viimase peaministri presidendi ülesannetes Heinrich Marga 100. sünniaastapäeva koos Riigikantselei ja kohalike vallajuhtidega. Pidulikule talitusele sünnipaiga mälestuskivi juures järgnes koolimajas aktus, Riigiarhiivi näituse avamine ja vallajuhtide vastuvõtt. Kohal olid ka H. Marga sugulased Rootsist. MTÜ korraldas transpordi ja lipuvalve, andis infoabi Riigikantseleile külaliste kutsumisel jm. Detsembris võttis MTÜ kahel päeval osa raamatulaadast Rahvusraamatukogus.

13. detsembril süütasime küünlad Tartus Jaan Tõnissoni kodumaja juures ja kohtusime Tartu partnerorganisatsioonide esindajatega. Lauldes riigihümni rahvuslipu all mälestasime riigimeest tema vahistamispäeval ja meenutasime tema sünniaastapäeva.

19. detsembril tähistasime koos professor Seppo Zetterbergiga Soome presidendi Svinhufvudi 150. sünniaastapäeva.

Kokku oli 32 ettevõtmist, mida MTÜ korraldas ja milles osales.

MTÜ juhatuse otsusega lähetati aprillikuus tegevjuht Elle Lees ja asutajaliige Küllo Arjakas Rootsi koguma materjale riigivanem Friedrich Akeli kohta. Kahe päeva jooksul intervjueeriti Akeli 85-aastast tütretütart, fotografeeriti, kirjutati märkmeid ja täiendati MTÜ arhiivi mitmesuguste materjalidega.

Lepingulise tööna koostati mahukas bibliograafiline ülevaade Konstantin Pätsist perioodil 1900–2011. Ligi 300-leheküljeline käsikiri kavatsetakse trükkida 2012. a ja levitada uurimisasutustes ning raamatukogudes.

MTÜ kirjastustegevuse vallas alustati ettevalmistust ja materjalide kogumist ka riigivanem Juhan Kuke kohta artiklite kogumiku koostamiseks ja väljaandmiseks. Tõuke selle töö tegemiseks andis Juhan Kuke USAs elavate lastelaste soov jäädvustada oma vanaisa mälestus raamatuna.

MTÜ üritused on talletatud audiovideotena ja fotokroonikas, samuti kodulehel. Kodulehe koostamisel ja kutsete kujundamisel on kasutatud lepingulist abitööd. Pidevalt on täiendatud raamatukogu ja dokumendiarhiivi. Raamatuid laenutatakse oma ühingu liikmeile tasuta. Kõik toimunud üritused on olnud avalikud ja olulisemate kohta on avaldatud pressiteated meedias.

2011. a edukad tulemused on tagatud põhiliselt riigieelarvelise toetusega, osalt ka MTÜ tuludega annetustest ja raamatute müügist. Suurt moraalset tuge on saadud rohkearvulistelt koostööpartneritelt.

Aasta jooksul on peetud 7 juhatuse koosolekut koos revisjonikomisjoni esindajatega ja 2 üldkoosolekut. MTÜ koosneb 60 liikmest, kellest 35–40 on väga aktiivsed. Alates vanusest 75 aastat on juhatus vääristanud juubilare aukirjadega. Mitmed liikmed eesotsas juhatuse esimehe Trivimi Vellistega on oodatud lektoritena kõnelema riigi tähtpäevalistel ettevõtmistel.

Asjaajamist ja kassat peab töölepingu alusel tegevjuht Elle Lees, kes koordineerib ja kavandab ka üritusi. Bilansi koostamiseks kasutatakse raamatupidamise teenust käsunduslepingu alusel. Kõik jooksvat tegevust puudutavad materjalid ja dokumendid asuvad tegevjuhi kodus, osa arhiivi on Maarjamäe lossis hoidlaruumis, suuremad esemed jätkuvalt hoiul muudes asutustes. Koduse kontori kasutamine toimub omaniku kulul, ainult mobiiltelefoni arved osaliselt kompenseeritakse vastavalt juhatuse otsusele.

Peale ruumipuuduse on MTÜ probleemiks veel suur tarvikute vajadus ja kogude arhiveerimine. Täielikult puuduvad tingimused muuseumilaadseks tegevuseks ja oma kogude väljapanekuks. Siia lisame veel kuus aastat vana idee rajada Metsakalmistule nende Eesti riigipeade memoriaal, kelle hauad ei ole teada. Mõte on takerdunud Riigikantseleis.

Kuna praeguse juhatuse kolmeaastane tsükkel on lõppemas, siis märgime ära kolm tähtsaimat juhatuse töösaavutust: Konstantin Pätsi abikaasa ümbermatmine (2009), koguteose „Jaan Poska oma ja meie ajas“ väljaandmine (2010) ja Pätside maja seinatahvli avamine Pärnus (2011).

Mahuka töö eest 2011. aastal on juhatus tänulik kõigile aktiivsetele ühingu liikmetele ja koostööpartnereile.

Elle Lees
MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi tegevjuht

Back to Top