MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi 2013. aasta tegevuse ülevaade

MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi 2013. aasta tegevuse ülevaade

MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi 2013. aasta tegevuskava projekt koostati juhatuse poolt 2012. aasta lõpus ja kinnitati üldkoosolekul 30. märtsil 2013. Kava täpsustati pidevalt ja muudatustest teavitati MTÜ liikmeid. Kinnitatud aastakava avaldati kodulehel, millele lisati ka uudiseid ja pressiteateid.

Kindlateks traditsioonideks on muutunud järgmised mälestustalitused: 3. jaanuaril vaherahu päev, 18. jaanuaril president Pätsi surma-aastapäev, 2. veebruaril Tartu rahu päev, 23. veebruaril president Pätsi sünniaastapäev ja iseseisvusmanifestipäev, 9. märtsil Tallinna märtsipommitamise aastapäev, 25. märtsil suurküüditamise aastapäev, 21. mail Konstantinipäev, 4. juunil lipupäev, 14. juunil küüditamise aastapäev, 21. juunil võidupüha, 30. juulil Kloostrimetsa mälestuspäev, 20. augustil taasiseseisvumispäev, 22. septembril piiskoplik riigivanemate mälestusjumalateenistus ja 21. oktoobril Konstantin Pätsi ümbermatmise aastapäev. Neid tähtpäevi tähistame aastatepikkuse järjekindla töö tulemusena koos partneritega riiklikest ja ühiskondlikest organisatsioonidest, see töö jätkub ka edaspidi. Enamasti on MTÜ olnud ettevõtmise algataja ja läbiviija või aktiivselt osalenud oma liikmete ja juhatuse esindajatega.

2013. aasta 27. märtsil tähistas kogu riik priiuse põlistumise päeva, mis langes kokku president Meri sünniaastapäevaga. Idee algataja oli MTÜ juhatuse esimees Trivimi Velliste koos oma noorepõlve isamaaliste sõpradega. Täitus 7890 päeva riigi iseseisvuse taastamisest, mis võrdus okupatsioonieelse vabaduse perioodiga. Selle erakordse päeva jäädvustas Eesti Post eripostmargi väljaandmisega ja OÜ Miniplast rinnamärgi levitamisega. MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum võttis selle tähtpäeva ettevalmistamisest ja pühitsemisest aktiivselt osa.

Suure pidulikkusega tähistati kolme riigivanema sünniaastapäeva. 28. mail peeti Harjumaal Arukülas Hellema talus ja Aruküla põhikoolis Kaarel Eenpalu 125. sünniaastapäeva koos K. Eenpalu perekonnaliikmete, Raasiku valla juhtide ja isetegevuslastega. Talu endise peremehe mälestuskivi juurde tõid lilli Läti Vabariigi suursaadik, Piirivalve Eruohvitseride Kogu ja paljude organisatsioonide esindajad. Hellema talu parki istutati MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi kingitusena mälestuskuusk Kaarel Eenpalule. Aruküla kooli kaunis saalis oli kontsertaktus, kus esines kõnega Trivimi Velliste.

14. novembril tähistati Nõmmel Ado Birgi 130. sünniaastapäeva. A. Birgi endise kodumaja õuel Kurni tänaval pidas hingepalve EAÕK ülempreester Aleksander, mälestusmärgi juurde asetati lilled ja küünlad. Nõmme Majas leidis aset kontsertaktus, kus pikema ajalooteemalise ettekande pidas Tartu ülikooli professor Eero Medijainen. Samas eksponeeriti ka fotostende Ado Birgi elust ja tegevusest. Aukülalisena viibis Torontost kohal Ado Birgi pojatütar professor Kadri-Ann Laar abikaasaga.

21. detsembril korraldas MTÜ bussiväljasõidu Tartusse tähistamaks Jaan Tõnissoni 145. sünniaastapäeva. Asetati lilled ja küünlad riigivanema kodumaja mälestustahvli juurde Anna Haava tänav 7 ja mälestuskuju ette Postimehe toimetuse juures ning osaleti Tartu raekojas ajalookonverentsil. Samas asutati MTÜ Jaan Tõnissoni Selts, mille juhatajaks valiti Krista Aru. Tartu ürituse ettevalmistusest võtsid Konstantin Pätsi Muuseumi juhatuse liikmed aktiivselt osa eesotsas esimehe Trivimi Vellistega.

Kõigi kolme riigivanema auks andis Eesti Post välja eripostmargid, mida esitleti Stenbocki majas, välisministeeriumis ja Tartu raekojas.

Muuseum vääristas oma kauaaegset aktiivset liiget president Arnold Rüütlit auliikme nimetusega ja andis talle 85. sünnipäeval 10. mail 2013 üle MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi auliikme diplomi nr 1. Muuseumi teisi liikmeid on nende juubelite puhul alati peetud meeles tänukirjade ja kingitustega.

Sünnipäevadest pidas muuseum oluliseks ka president Pätsi venna professor Voldemar Pätsi 135. sünniaastapäeva, mida tähistati 19. augustil piduliku kontsertkoosolekuga Tallinna Botaanikaaia palmimajas. Kohal olid ka Voldemar Pätsi lapselapsed Tõnu Jürvetson abikaasa Tiiuga USAst ning Anne Ole Kanadast. Ühtlasi aidati kirjastusel Aade esitleda ja levitada raamatut „Voldemar Päts. Tagasi koju“ nii Tallinnas kui väljasõiduga Pärnus.

Bussitäie rahvaga toetati Järvamaa muuseumi aktiviste mälestuskivi avamisel kadunud muistsele Puhmu külale ja diplomaat Karl Selterile tema sünnitalus.

Koos Eesti Muinuskaitse Seltsiga osaleti muinsuskaitsekuu raames talgutel, loengutel, ekskursioonidel, tähistati Sindi linna, Tartu Kuradisilla ja Pärnu Muinsuskaitse Seltsi aastapäeva rohkearvulise osavõtuga kohtadel.

Aktiivset koostööd tehti Riigikantseleiga riigivanem Tõnis Kindi ja tema abikaasa ümbermatmiseks Stockholmist Tallinna Metsakalmistule, mis leidis aset 17. augustil. Sel puhul korraldatud pidulikul vastuvõtul Tallinna Botaanikaaia talveaias esitleti eksponaate Pätsi muuseumi museaalidest. Kohale oli saabunud ka Tõnis Kindi poeg Oole Kint Rootsist, ristipoeg Uno Semper ja sugulased ning lähedased kodumaalt.

Eesti riigivanemate mälestusjumalateenistus, mille pidas EELK peapiiskop Andres Põder, viidi sel aastal läbi 22. septembril Kuressaare Laurentiuse kirikus. EELK andis seal Trivimi Vellistele üle teenetemärgi kauaaegse viljaka koostöö eest.

Pätsi muuseum pidas kolmandat aastat järjest meeles riigivanemate Friedrich Akeli, Jaan Teemandi ja Jaan Tõnissoni surma-aastapäeva. Koos Tartu organisatsioonidega kaunistati 3. juulil Jaan Teemandi kodumaja lippude ja lilledega ning peeti päevakohaseid sõnavõtte. Ühtlasi alustati koristustalgute traditsiooni Anna Haava 7 maja päästmiseks hävingust ja tehti ettevalmistusi tulevase kultuurikeskuse loomiseks nimetatud kinnistul. MTÜ tähelepanu all on ka Pätside perekonna endise kodumaja kurb olukord Pärnus. Otsime lahendust ajaloolise pärandi kaitsmiseks ja selle kasutamiseks.

Peale traditsioonilise põhikirjalise tegevuse on muuseum käivitanud projektipõhiseid suundi. Tähtsaimaks ja üheks suuremaks tööks kujunes üheksa hauata riigivanema kenotaafi püstitamine Metsakalmistule president Konstantin Pätsi perekonna rahula kõrvale. 25. märtsil kuulutati välja avalik ideekonkurss, millele laekus 21 tööd. 14. juunil võttis žürii neist 19 vastu ja otsustas valida võidutööks kavandi „Laine“. Võistlustöid esitleti näitusel Okupatsioonide Muuseumis, neist avaldati kataloog ja valmistati lühike video. Sügisel valmistati kenotaafi testimiseks katsetöö, mis paigutati välitingimustesse Tallinna Botaanikaaeda ekspertiisi tegemiseks. Aasta teisel poolel kooskõlastati Tallinna linna ametkondadega kenotaafi ehitamise ettevalmistustööd, teostati kenotaafile mõeldud asupaigas geodeetilised mõõdistused ja viidi läbi dendroloogiline ekspertiis. Seejärel alustati eelprojekteerimist, mille lõpptulemust on oodata 2014. aasta algul. Kenotaafi projekti on rahaliselt toetanud peamiselt Riigikantselei, abi on saadud ka Pirita linnaosavalitsuselt ja Represseeritute Abistamise Fondilt. Kenotaafi lõplik valmimine on kavandatud 2014. aasta teise poolde.

Koos Eesti Muinsuskaitse Seltsi ja OÜ Navona filmistuudioga kooskõlastati aasta lõpus projekt „Õpime ajaloost“, mida toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK). Programmi raames on ette nähtud ajalootunnid, seminarid, näitused jms põhiliselt nooremale põlvkonnale meie riigi ajaloo õppimiseks riigijuhtide elu ja tegevuse käsitlemise kaudu. Projekti käigus valmib 2014. aasta lõpuks dokumentaalfilm riigivanematest ja presidentidest pealkirjaga „16 küünalt“.

2013. aastal sõlmiti „Hea tahte koostööleping“ Harjumaa Saue vallavalitsusega Hüüru mõisahoone funktsioonide laiendamiseks ja kasutamiseks maaelanike kultuurilisel teenindamisel. Kuna MTÜ pidi vabastama oma kasutuses olnud pinnad nii Maarjamäe lossis kui Pirita-Kose Metsakoolis, siis koliti augustikuus kogu hinnaline mööbel Hüüru mõisa hoiule. Pärast remonti ja ettevalmistustööd 2014. aastal on plaanis avada ajaloolise sisuga muuseumituba ja korraldada ühisüritusi Hüüru külaseltsi ning raamatukoguga.

Jätkub korjandustegevus president Pätsi mälestussamba rajamiseks Tallinnas 2018. aastal. Seda toetab koostöölepingu alusel Eesti Mündiäri, kes annetab „Eesti tuntud inimeste“ medalitekollektsiooni sarjast Konstantin Pätsi medali müügist 10% MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumile mälestussamba rahastamiseks.

MTÜ jätkab kirjastustegevust käsiloleva artiklite kogumikuga riigivanem Juhan Kukest. Fondimaterjalide arhiveerimise kõrval valmistutakse ka fotode digitaliseerimiseks.

2013. aasta detsembris tähistas MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi kollektiiv oma ühingu 18. sünnipäeva koos Tallinna Järvalaste Seltsiga, kes jätkab oma 1935. aastal asutatud eelkäija tegevust muinsuskaitseseltsi koosseisus. Päevakorda võeti eesti vaprad naised nii Vabadussõjas, ühiskonna- ja seltsielus kui riigimeeste abikaasadena. Ühtlasi esitleti Anne Velliste koostatud uhiuut raamatut „Johanna Päts. Kodu südames“. Seega lisandus president Pätsi mälestuse jäädvustamise varasalve tubli annus uut materjali.

MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi tegevust toetab vabariigi presidendi kantselei riigieelarvelistest vahenditest summas 13 102 eurot aastas. Suurem osa tegevusest tehakse vabatahtliku ühiskondliku tööna ja koostööpartnerite abil. Tänu sellele on MTÜ püsivalt ja järjekindlalt end näidanud vajaliku ja tegusa sidusorganisatsioonina Eesti ühiskonnas.

Elle Lees
MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi tegevjuht

Back to Top